I OSA: ÜLEVAADE
Võtmetekst: Ilm. 17:14.
Fookus: Ilmutuse 17. ja 18. peatükk keskenduad lõpuaja Paabeli langemisele maailma ajaloo viimastel päevadel.
Sissejuhatus: Ilm 17 kirjeldab lõpu-aja Paabeli, keda sümboliseerib suur prostituut, tõusu ja langust (Ilm 17:18). Ilm 18 kirjeldab samuti Paabeli langust, kuid seekord kujutab seda suure linnana (Ilm 18:10, 16, 18, 19).
Õppetunni teemad: Õppetund ja võtmetekst tutvustava järgmisi teemasid:
1. Kolm lõpuaja ülemaailmset liitu. Ilmutuse mitmed lõpu aja sümbolid lähevad kokku kolme suurde ülemaailmsesse liitu: 1) religioon, 2) ilmalik/poliitiline võim ja 3) „pühad”.
2. Erinevus nägemuste ja nende seletuste vahel. Prohvet võib olla nägemuses ükskõik millises ajas ja kohas, kuid prohveti nägemuse seletused peavad selleks, et olla mõistetavad, olema prohveti enda ajas ja kohas.
3. Ilm 17:10 seitsme kuninga identiteet. Selleks, et mõista seitsme kuninga identiteeti, peab määrama kuuenda kuninga aja.
4. Ilm 17. peatüki narratiiv. Lõpuaja sündmuste kokkuvõte esimese teema valguses.
Rakendus eluks. Sektsioon uurb, kuidas ustavate inimeste kohalolek „Babülonis” kuni lõpuni peaks mõjutama seda, kuidas me kohtleme teistest uskudest pärit kristlasi. Samuti uurib see Ilm 12 ja 17 peatüki naiste sarnasusi ja erinevus ning valmisolekut teiseks tulekuks.
II OSA. KOMMENTAAR
Ilmutuse 17 ja 18 peatükis leiab Babülon oma sõjas pühade vastu tuge maailma sekulaarsetelt/poliitilistelt võimudel (17:6), kuid viimaks need pöörduvad Babüloni vastu ja hävitavad selle (Ilm 17:16). Ilm 18 väljendab nende kolmekordset kahetsust selle pärat (18:9-19). Sel ajal kui maailm leinab Babüloni langemist, rõõmustab see pühasid (Ilm 18:20).
Õppetunni peamiste teemade täpsustused:
1. Kolm lõpuaja ülemaailmset liitu. Ilmutuse peatükid 16-18 sisaldavad hämmingusse ajaval arvul lõpu-aja võimude ja rühmade pilte. Kuid hoolika analüüsi tulemusena saab selgeks, et paljud nendest piltidest on erineval viisi kirjeldatud samad asjad. Näiteks, metsalise seitset pead kirjeldatakse ka kui seitset mäge ja seitset kuningat (17:9-10). Samuti on suur prostituut (17:1) selgelt see naine, kes metsalise seljas rtsutab (17:3) ja suur Babülon (17:5). Me oleme juba varem, 11. õpetunnis (esimene teema) märganud, et Jumala rahvast nimetatakse samuti Ilmutuses paljude nimedega.
Nende peatükkide erinevaid kujundeid saab kõiki kokku panna kolmeks suureks, ülemaailmseks liiduks, mis kujunevad maailma ajaloo lõpus.
1) On suur ülemaailm religioossete institutsioonide liit, mis ühineb Jumala ja Tema ustava rahva vastu. Seda liitu nimetatakse erinevate nimedega: Babülon, suur prostituut, suur linn ja naine, kes ratsutab metsalise seljas.
2) On suur ülemaailme imaliku, poliitilise ja sõjalise võimu liit. Ka sellel liidul on Ilmutuses mitu nime: Eufrati jõgi (16:12), maailma kuingad (16:14), rahvaste linnad (16:19), suured veed (17:1), selle maailma kuningad, maa elanikud (17:2), metsaline (17:3), seitse pead, seitse mge seitse kuningat (17:9-10) ja kümme sarve (17:12-13). Neid ilmalikke jõude esindavad 18. peatükis ka kuningad (18:9), kaupmehed (18:11) ja meresõitjad (18:17).
2) On suur ülemaailme pühade liit, mida nimetatakse: pitseeritud (7:1-3), 144 tuhat (7:4-8), suur rahahulk (7:9-12), ülejäänud (12:17), pühad (14:12, 17:6), kuningad päikesetõusu poolt (16:12), kes hoiavad oma riideid (16:15) ja kutsutud, valitud ning ustavad Talle järgijad (17:14). 4. teemas uurime lühidalt nende kolme liidu narratiivi maailma ajaloo lõpu päevadel.
2. Erinevus nägemuste ja nende seletuste vahel. Apokalüptilises prohvetluses on oluline teha vahet nägemusel ja seletusel. Nägemuses võib prohvet reiside ükskõik kuhu universumis ükskõik millisel ajal. Nägemuse sündmused ei leia ilmtingimata aset prohveti ajas ja asukohas. Aga kui hiljem nägemust prohvetile seletatakse, tuleb seletus alati nägija ajas, kohas ja olukorras.
Näiteks Taanieli 2. peatükis viiakse Nebukadnetsar nägemuses suurest kujust ja kivist, millest saab suur mägi, mis täidab kogu maa (Tn 2:31-36) lõpuni välja. Taaniel poolne nägemuse seletus on samas kindlalt rajatud Nebukadnetsari ajas ja asukohas. See algab selge, üheselt mõistetava kinnitusega, „Sina oled kullast pea”. Seejärel öeldakse Nebukadnetarile, et ajas järgneb talle rida kuningriike.
Nii nagu Tn 2 peatükiga, ona ka Tn 7 peatüki apokalüptiline prohvetlus jagatud kahte ossa; nägemus (Tn 7:2-14, 21-22) ja nägemuse seletus (Tn 7:15-20, 23-27). Ehkki Taaniel koges nägemuse kõiki osi, sealhulgas lõpu sündmusi, teeb selgitus mõistetavaks, et nägemus on seotud sisuliselt tema rahva tuleviku kogemustega (Tn 7:17-18, 23-27). Sama mustrit võib näha ka Tn 8 peatükis ja Sk 4:1-14.
Paistab, et tavaliselt ei mõista prohvetid ilmutust ainult nägemuse enda kaudu. Ilmutuse mõistmiseks on vajalik seletus. Kuna seletused antakse prohveti pärast, on need rajatud nägija elu ajastule, asukohale ja olukordadele. Sellel põhimõttel on sügav mõju keeruliste apokalüptiliste tekstide (nagu Ilm 171-17) tõlgendamisele.
3. Seitsme kuninga identiteet Ilm 17:10. Teine teema aitab meil lahendada ükt kõige keerulisemat probleemi Ilmutuse raamatus. Kes on Ilm 17:10 seitse kuningat?. Nad on selgelt üksteisele järgnevad, aga kust nad algavadja millal on inglise kirjalduse järgi see, „kes on”? On see Johannese aegne võim, või päris lõpu ajastu oma, või kuskil ajaloo käigus? Mitmed SPA õpetlased on jõudnud ühele järgnevast kolmest järeldusest.
Üks populaarne valik on näha seitset kuningat kui seitset üksteisele järgnevat paavsti. Tavaliselt algab see rida aastal 1929, kui Mussoilini taastas Vatikani linnas kiriku valitsuse, ning lõpeb maailma ajaloo viimase paavstiga. See vaatenurk on pidevalt pakkunud, et käesolev paavst on kas viimane või eelviimane. Nii et see vaade on pannud inimesi aegasid määrama.
Teine vaade on SPA õpetlaste seas üsna populaarne. See pakub välja, et kuuenda kuninga aeg („kes on” Ilm 17:10) on aeg vahemikus 1798 kuni 1929, kui paavstil ei olnud mingit ilmalikku võimu. Viis langenud kuninat oleksid Babülon, Pärsia, Kreeka, Rooma ja keskaegne paavstivõim. „Kes on” oleks aeg, kui kirikul pole ilmalikku võimu. Seitsmes kuningas oleks praegu, taastatud Vatikani võim.
Kuid teist teemat siin rakendada, siis lükkaks see mõlemad valikud kõrvale. Tekst seitsme kuninga kohta pole nägeus (17:3-6), see on nägemuse seletus (17:7-18) nii et „kes on” kuningas oleks pidanud mõtte omamiseks olema parajasti siis, kui Johannes nägemuse sai. Kui „kes on” kuningriigiks on Johannese aegne paganlik Rooma, siis viis, kes olid „langenud” oleksid VT maailma suurvõimud: Egiptus, Assüüria, Babülon, Pärsia ja Kreeka. Seitsmes „kuningas” oleks keskaegne paavstivõim ja „kaheksas” kuningas, kes on üks seitsmest, oleks 17. peatüki taaselustunud Babülon, võim, mille täielik jõud on alles tulevikus.
4. Ilmutuse 17. peatüki narratiiv. Nagu me esimeses teemas nägime, kujunevad lõpuajal kolm ülemaailmset liitu; Jumalale vastanduv religioossete instutsioonide liit, ilmalike poliitiliste võimude liit ja pühade liit. Kõik kolm saavad osa ülemaailmsest viimasest evangeeliumist (Ilm 14:6-7) ja selle kurjast vastandist (16:13-14). Kurjade iglite vale evangeeliumi abil (16:13-14) kogub Babülon (deemonlik kolm – 16:19) maailma ilmalikud/pollitilised võimud oma eesmärki täitma (16:14, 16). Ta „ratsutab” metsaliselt (17:2-7). Lühikest aega domineerivad maailma valitsustes ühinenud religioossed institusioonid, suunates oma viha pühade vastu (17:6, 13:15-17). Aga kui Jumal sekkub (17:17), kuivataes Babüloni tugisüsteemi (ilmalikud/poliitilsed võimud), siis pöördub see tema enda vastu ja hävitab ta (17:16). Selle kaudu päästab Jumal oma lõpuaja ülejäägi hävingust (17:14). Peale Babüloni langust, saavad ilmalikud võimud oma otsa Teises tulekus (19:17-21).
III OSA. RAKENDUS ELUKS.
Lõpuaja sündmuste keskenduvas tekstis on keeruline leida rakendusi eluks. Järgnevad soovitused võiva olla abiks.
1. Kuida mõjutab täna see, et Jumalal on Babülonis oma rahvast kuni lõpuni (Ilm 18:4)? Mõistmine, et lõpu-aja Babülonil on kristlik nägu ei tohiks meid panna katoliiklaste või teiste vastu välja ütlema karme ja halvakspanevaid väiteid (vt EGW ütlust, Evangelism reedeses osas). Ehkki nii usujuhid kui seloodid seisid Jeesuse missioonile vastu, kohtles Ta siiski nende rühmade üksikuid esindajaid armastusväärselt (Lk 6:15, Mk 12:28-24).
2. Mida võime õppida Ilm 12 ja 17 peatüki naiste vahelisest seosest? Nende kahe naise vahel silmatorkavad sarnasused. Mõlemad naised on kõrbes (12:6,14, 17:3). Mõlemad on loomu poolest religioossed (Babüloni hoor on riides kui ülempreester, 17:4). Kuid 12. peatüki naist nähakse kui kristliku aja keskmise perioodi kogudust, 1260 päeva/aasta jooksul (vt 8. õppetundi). See, mis paneb Johannest hämmastuma (Ilm 17:6) on see, et Jumala ja tema rahva lõpuaja oponent on kristliku näoga! See peaks kõiki Jeesuse järgijaid kainestama. Meie uhkus ja kangekaelsus võivad meid viia hävingusse isegi siis, kui me arvame end Jumalat järgivat (Jh 16:2).