Rutt

Leidsin mõni aeg tagasi 1960-l aastal tehtud filmi “Ruti lugu”. Nagu paljud Piibli ainetel tehtud filmid, sisaldab see päris palju sündmusi ja dialooge, mida Piibel meile edasi ei anna. Ja ilmselt on enamus nendest asjadest sellised, mida kunagi pole juhtunud. Sellegipoolest andis see film lisaks meelalahutusele ka natuke mõtteainet.

Ruti jaoks oli suur samm minna oma ämmaga koos tolle kodukohta, rahva keskele, kes ei sallinud moabiite mõistetaval põhjusel ning kes leidsid oma eelarvamustele tuge Moosese seadusest, mis ütles: “Moab ei tohi tulla Issanda kogudusse, isegi mitte kümnendas põlves ei tohi nad tulla Issanda kogudusse, mitte iialgi,”

Rutt oli andnud tõotuse Noomile – sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal minu Jumal. Kuid üpris tõenäoliselt ei olnud Noomi rahvas eriti õnnelik selle üle, et Rutt oleks saanud nende rahva liikmeks. Mitte et nad ise oleksid olnud jumalakartlikkuse musternäidis, kaugel sellest. Moabiit oli moabiit, pagan, vaenlane ja äratas umbusku. Ja arvatavasti oli ka nende seas piisavalt neid, kelle jaoks seadus oli eelkõige vahend ja ettekääne inimeste paikapanemiseks.

Võime kujutada ette, kui raske võis olla algul Rutil võõra rahva seas, kes teenis sama jumalat kui tema. Eelarvamused, kahtlustavad pilgud. Noomi lähim sugulane oli valmis lunastama tema pärandiosa, kuid kui kuulis, et sellega kaasneb moabi naine, loobus ta sellest.

Rutt toetus Jumalale ja Temaga koos ei ole me kunagi üksi. Tema annab jõudu olla üle eelarvamustest ning viimaks Temas kaovad kõik eelarvamused.