Amnon

Kui uudised räägivad mõnest sarivägivallatsejast või mõnest muu ilguse toimepanijast, siis hakkab sees tahtmatult keerama ja tekib soov, et poleks kunagi sellest kuulnud. Sest need ebameeldivad teod teevad ka inimese nii ebameeldivaks, et temast ei tahaks üldse rääkida.

Piiblist on selliseks tegelaseks Amnon, Taaveti kõige vanem poeg. Amnon oli armunud oma imeilusasse poolõesse Taamarisse, või vahemalt nii ta arvas. Ta ei oleks tohtinud neid tundeid hellitada, sest see oli Jumala seaduse vastane, kuid Amnon sellest ei hoolinud. Ta pidas oma kirge ülemaks Jumala ja mõistuse häälest ning seetõttu tundis ta end lausa haigena.

Sõber andis talle nõu teeselda haigust ning meelitada Taamar tema põetajaks, nii et nad jääksid kahekesi. Amnon tegi sõbra nõuande järele ja plaan õnnestus, kui välja arvata selline pisiasi, et Taamar hakkas tõrkuma. Poolõe ettepanekut viia see asi Taaveti juurde, et ehk too annab Taamari talle naiseks, ei võtnud ta kuulda. Ilmselt oli ta päris kindel, et selline seadusevastane käitumine oleks kuningale vastukarva. Nii võttis ta Taamari vägisi ja peale seda oli tema tunded paugupealt muutunud, järsku tundis ta tema vastu vaid pölgust. Nii ajas ta Taamari lihtsalt enda juurest minema.

See, mida kuningapoeg pidas armastuseks, oli tühipaljas kirg ja kui see oli rahuldatud, oli valmis ta edasi liikuma, jättes oma kireobjekti õnnetult ja häbistatuna maha. Kes ei lase Jumalal oma kirgi kontrollida, teeb varem või hiljem teistele haiget.